Pi päev

on matemaatiline konstant, mille väärtus on suvalise ringi ümbermõõdu ja diameetri suhe. Selle väärtus on ligikaudu 3,141593. on irratsionaalarv. See tähendab, et seda ei saa avaldada täpselt murruna kujul , kus ja on täisarvud.

päev on kuupäev, millal tähistatakse matemaatilist konstanti . Kuna esimesteks arvudeks on 3, 1 ja 4, tähistatakse seda päeva paljudes riikides 14. märtsil. Eriti lahe on see, et samal kuupäeval on ka Albert Einsteini sünnipäev ja siis tähistatakse neid kahte tähtsat asja koos.

Teatavasti kirjutatakse Ameerikas kuupäeva kujul kuu/päev. Euroopas me kirjutame kuupäevi teistpidi ja neljateistkümnendat kuud ei olegi olemas, ei ole 3.14 kuupäeva. Aga pole hullu. Teatavasti on lõpmatu kümnendmurd ja on lihtsalt Archimedese poolt pakutud hästilevinud ümardus selle väärtusele. Tegelikult on   väärtusele natuke lähemal. Sealt siis ka Euroopa vastav püha – 22. juuli. Seda nimetatakse approximation day. Ehk siis ligilähedaselt hinnatud päev.

Vahel omistatakse mingit tähtsust ka minutile. See on siis selline ajahetk, kui 14. märtsil näitab kell neid nubreid, mis on järgmisteks komakohtadeks.

Traditsiooniliselt sisaldab päeva tähistamine: piruka söömist (pirukas inglise keeles hääldub sama moodi nagu ), tähtsuse üle arutlemist ja Einsteini mälestamist.

Esimene päeva tähistamine toius 1988. aastas San Franciscos.

Chuck Norris teab viimast numbrit!

——————————————————————————-

Meta: Pii luuletus, Pi(1998), ringjoon, diameeter, ümbermõõt, irratsionaalarv, Einstein, Pii päev, Pi päev, Archimedes, San Fransisco, esimene pii päev

Advertisements