Tuhandik-punkti süsteem (Mil-dot system)


Miks on snaiprid sõjaväes eliitüksus? Lisaks heale nägemisele ja vastupidavusele oskavad nad ka hästi mõelda ja arvutada. Tutvustaks teile, kuidas kasutavad matemaatikat snaiprid ja näiteks kuidas kasutati seda tankitõrjes.

Poisid on arvatavasti kõik mänginud mingisuguseid sõja mänge arvutil, kus saab kasutada snaiperrelvasid. Läbi optika vaadates avaneb enam vähem sarnane vaade. Kriipsud võivad natuke erineda, aga idee on sama. Neid punkte kasutatakse kauguse mõõtmiseks. Nagu näha, on iga asi mingi paksusega ja head snaiprid teavad ka neid kõiki vahesid peast. Kui väga lihtsalt öelda, siis need punktid on saadud peale nii, et läbi optilise sihiku on vaadatud 1m latti, mis asub 1000m kaugusel. Pandi kriipsuke paika ja see vahe ongi suhtega \frac{1}{1000}.

Vaadates joonist, selgub, et tegelikult on tegu täisnurkse kolmnurgaga ja see \frac{1}{1000} vastab tegelikult funktsioonile tan(\alpha). Tegelikult vastab see nurk arctan(\alpha)=arctan(0.001)=0.05°. Ma arvan, et see sama arvutus andis ka vastuse, miks kasutatakse osasid mitte nurga märke. lahinguväljal ei ole võimalik joosta taskuarvuti käes või arkustangensi suur 200lk mapp seljas ringi ning arvutada. Lihtsam on osasid arvutada. Seega toome ühe ülesande.

Auto kõrgus on 1,5m ja ta mahub ära kahe tuhandik punkti vahele. Kui kaugel on auto?

Vastav tehe oleks 1,5\colon x= 2\colon 1000 ehk \frac{15}{10} \cdot \frac{1}{x}=\frac{2}{1000}. Võttes kokku saame x suhtes murdvõrrandi :

\frac{15}{10x} =\frac{2}{1000}

20x=15000

x=750 (m)

Saadki, et auto asub 750 m kaugusel. Edasi on osadel optikatel olemas ka tuule korrigeerimismõõdik ja lisaks peab arvestama ka, kui palju kuul langeb 1000m kohta. selle järgi korrigeerid risti asendit.

Nii, et  poisid, kes sõjaväes tahavad eliitüksusesse saada, õppige murrud, taandamine ning võrde põhiomadus selgeks.

Keda rohkem huvitab: http://www.mil-dot.com/

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s