Archimedese palimpsest


Vana-Kreeka matemaatiku Archimedese ümber on aegade jooksul tekkinud väga palju kohati muinasjutulist kõmu. Tema muutis üldkasutatavaks sõna “eureka”, tema kasutas peegleid roomlaste laevade süütamiseks ja Rooma sõdurid tapsid ta aastal 212 eKr rannas, kui Archimedes joonistas liivale diagramme. Vähe sellest, et need jutud ei vasta päris tõele, takistavad nad Archimedese saavutuste täielikku mõistmist, mis on inspireerinud Leonardo da Vincit, Galileod ja Isaac Newtonit. Mõningad on pidanud teda matemaatilise analüüsi esimeste ideede autoriks.

Oktoobris avatakse Baltimoris Waltersi kunstimuuseumis näitus, kus võetakse kokku kümmekond aastat kestnud pingutused taastada kau kadunud olnud Archimedese tekstid ning tuua välja mõngad seni teadmata avastused. Näitus pealkirjaga “Lost and Found: The secrets of Archimedes” keskendub pärgamendile kirjutatud raamatule, laiemale tuntud kui “Archimedese Palimpsest” (palimpsest <20:-sesti, -.sesti> aj pärgament, millelt varasem kirjutus on kustutatud ja asendatud uuega)

Ühes punktis ajaloos olid kõik pimeda ajajärgu üle elanud Archimedese tööd pandud kokku 10. sajandil elanud kirjutajate poolt kolmeköitelisse raamatusse. Üks köidetest, mida nimetatakse Codex C , läks kaduma vahetult peale Konstantinoopoli valuutamist neljanda ristisõja käigus 1204 aastal.

Aastal 1906. aastal leidis taani filoloog Johan Ludvig Heiberg ühest linna kloostrist palveraamatu ja märkas, et tegu on palimpsestiga – pärgamendist raamatuga, millel oli varasem kiri maha kraabitud ning asendatud uuega.

Nende raamatute hulgas tundis Heiberg ära ka Archimedese Codex C. Varustatud suurendusklaasiga suutis Heiberg lugeda raamatu vanemaid osi, kaasa arvatud kahte uurimust, mida keegi veel tänapäeval ei olnud näinud. Üks neist kandis nime “Mehaaniliste teoreemide meetodid”, mis kirjeldas jõu õlgade seadusi ja tehnikaid keha masskeskme arvutamiseks.

Raamat jäi peale seda jälle mitmeteks aastateks kadunuks, ilmudes välja 1998. aastal new Yorgis toimunud oksjonil. Anonüümne antiigikoguja ostis selle 2 miljoni dollari eest ja laenas seda Waltersi muuseumile. Muuseumisse jõudes oli palimsest näituse kuraatori Will Noeli sõnul õõvastavas seisukorras.

Stanfordi ülikooli matemaatika ajaloolane Reviel Netz avastas “Mehaaniliste teoreemide meetodite” lugemisel, et Archimedes käsises lõpmatust kui arvu, mis tähendas omamoodi filosoofilist hüpet. Netz oli ühtlasi esimene uurija, kes on uurinud põhjalikult raamatus olevaid diagramme. Need on olulised Arcimedese originaaljoonistuste taastamiseks, mis võivad omakorda anda ülevaate suurmeistri mõttemaailmast.

Praegu tegeleb Netz peidetud teksti taastamisega, mida hinnanguliselt on ligikaudu 50 000 sõna, kirjutatud keksajale tüüpiliselt kiirkirjas. Esimene köide ilmub Kreeka keeles ja Netzi sõnul läheb aasta kümneid, kui seda saaka avaldada inglise keeles.

Pikemalt palimpsestist on kirjas järgnevas raamatus:

Uuringust on valminud ka üks ilus kodulehekülg, kus paäris palju materjale ja videosid üleval on:

http://www.archimedespalimpsest.org/

Kasutatud materjalid:

Castelvecchi, D. (2011). A Tale of Math Treasure – Scientific American. [WWW] http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=a-tale-of-math-treasure (29.10.2011)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s