Viiendal matemaatilisel tehtel – astendamisel – on kaks pöördtehet. Kui
, kus a>0 ja
,
siis on a leidmine üks pöördtehe – juurimine; teine pöördtehe on r leidmine – logaritmimine.
Arvu N logaritmiks alusel a nimetatakse arvu r, millega alust a astendades saadakse arv N st.
Arvu logaritmi mõistega seotud nimetused on järgnevad:
- N – logaritmitav
- a- logaritmi alus
- r – arvu N logaritm alusel a
Eelnevast definitsioonist on üsna lihtne mõista, et .
Vaatame selgituseks mõningaid näiteid. Olgu
. proovimise teel leiame, et r=3, sest
. Seda tulemust kirjutatakse sümbolites järgmiselt
. Sümbolit
loetakse: logaritm alusel 2 arvust 8 või kahendlogaritm 8-st. Sõna “logaritm” tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast logos – suhe ja arithmos – arv. Võite aimata, millega tegeleb matemaatika haru nimega “aritmeetika”.
Logaritmil on mõningaid kasulikke omadusi, mida tasub meeles pidada
- Logaritmi saab leida ainult positiivsest arvust, st N>0. Kõige lihtsam on mõista seda vaadates avaldist
. Ükskõik, kui suureks/väikseks r ka ei ajaks, jääb N positiivseks.
- Logaritm logaritmi alusest on 1, st
. Ilmselt ka lihtne mõista, sest
- Logaritm ühest on null, st.
, sest
Kui logaritmi alus a=10, siis lühiduse mõttes kirjutatakse asemel
, mida loetakse kümnendlogaritm N-st. Kui aga logaritmi alus a=e, siis kirjutatakse
asemel
, mida loetakse naturaallogaritm N-st .