Film “Tõestus” / “Proof”

„Tõestus“ on ameerika film aastast 2005, peaosades Gwyneth Paltrow, Anthony Hopkins, Jake Gyllenhaal. Film põhineb tegelikult David Auburni näidendil, mille lavastas 2002. aastal ka Tallinna Linnateater. Lavastus oli väga hea ja mingis mõttes töötas paremini kui film, aga ka filmi võib pidada päris õnnestunuks.

Tegelikult pole see film niivõrd matemaatikast kui pigem matemaatikutest, s.t. inimlik tasand on esiplaanil ja konkreetsed matemaatilised teemad pole väga olulised. Kuid filmi nimi on siiski „Tõestus“ ja see, et tegelasteks on just matemaatikud, on süžee seisukohast väga oluline.

Filmi peategelaseks on  noor naine (Catherine), kes on viimased aastad hoolitsenud oma haige isa eest.  Isa oli kuulus ja tunnustatud matemaatik, kel oli paraku tõsiseid probleeme vaimse tervisega ja selle raskuse võttis enda peale just Catherine. Pärast isa surma tuleb üks tema õpilane isa pabereid läbi vaatama ja leiab sealt geniaalse tõestuse. Catherine väidab, et see tõestus on tema kirjutatud, keegi ei taha teda aga uskuda ja üles kerkib küsimus, kas ka isaga kahekesi elanud Catherine’i vaimse tervisega midagi lahti pole.

Filmi konflikt tekib just Catherine’i ja välismaailma vahel. Küsimusele, kas Catherine oli terve mõistusega ja kirjutas tõepoolest tõestuse või oli hull ja kujutas ette, et ta selle kirjutas, või oli hull, aga tõestuse kirjutas ikka, film kindlat vastust ei anna, vaataja võib oma tõlgenduse teha. Teostus on aga hea ja pinge tekitamine hästi õnnestunud.

Film “Numb3rs”

Tegemist on Ameerikas näidatava  sarjaga, kus  FBI agent ja tema matemaatikust vend lahendavad matemaatikat kasutades erinevaid kuritegusid. Sari on kestnud juba 6 hooaega ja arvatavasti on tulemas ka 7.  Kõik matemaatikaga seonduv, valemid, teoreemid jne, on tõesed, sest iga osa juures teevad kaasa ka matemaatikud, kes vaatavad, et asi oleks õige. Ning alates esimesest osast peale on Prof. Mark Bridger oma blogis seletanud lahti igas osas kasutatava matemaatika.

Isiklikult veel ei ole seda näinud, kuid kindlasti vaatan ning soovitan ka teistele krimisarjade huvilistele – TUNDUB HUVITAV !

Number 23

Arvu 23 on kujutatud paljudes fiktiivsetes teostes kui elu kontrollivat ja kõikjal olevat arvu. Läbi ajaloo on filosoofid ja psühholoogid mõelnud 23-enigma peale. Arvatakse, et tegu on aju fenomeniga näha tõde seal, kus seda tahetakse näha.

Idee seisneb selles, et inimest ümbritsevates arvudes esineb arv 23 igal pool. Aadressi ristsumma on 23, telefoninumbri mingite osade vahe on 23, midagi juhtub mõne täistunni 23ndal minutil või on käimas ööpäeva 23. tund. Mööda sõitva auto numbrimärgis on arv 23, restoranis on 23 lauda jne.

Selline mõtteviis võib halvata inimese elu ja mõttemaailma. Seda on kujutatud 2007. aasta filmis “Number 23“. Peategelane Walter (Jim Carrey) loeb juturaamatut, kus on kirjutatud inimesest, kelle elu ümbritses igal pool arv 23. Ühel hetkel hakkab Walter paralleele tõmbama raamatu sisu ja enda eluga ning arv 23 hakkab ka teda kummitama.

Soovitan filmi inimestele, kellele meeldivad psühholoogilised põnevikud ja arvuteooriad.

Lisa saab lugeda:
http://en.wikipedia.org/wiki/23_Enigma
http://www.imdb.com/title/tt0481369/

“The Cube” seeriad

Tegelesin vahepeal Kuupide seeriate ära vaatamisega. Esimene oli kõige parem. seal oli sees nii õudukat kui matemaatikat. Mõisted, mis käsitleti, oli cartesiuse koordinaadid (ruumis), algarvud ja .. rohkem ei mäletagi. Teine oli Cube 2: Hypecube. Autorid püüdsid täiesti ebaõnnestunult ette kujutada 4 mõõtmelist ruumi. Ma kahtlen, kas on üldse võimalik 3 mõõtmelises ruumis ette kujutada neljamõõtmelist ruumi. Põhimõtteliselt oli teise osa nimeks Hypercube ja kolmele ruumimõõtmele oli lisatud ajamõõde. Ning paralleelsete reaalsuste probleem. Igatahes oli suht möga. Kolmas Cube – The Cube Zero oli toodetud lihtsalt rahateenimiseks. uued ideed puudusid, leierdati vana kraami. Seega, kes tahab matemaatilist õudukat vaadata, vaadake ainult esimest. Ülejäänud  on teie raisatud aeg teie lühikeses elus.

Pi (1998)

Natuke lõbusamat teemat ka tõestuste kõrvale.

1998 aastal tehtud psühhotriller, mille lavastas Darren Aronofsky. Vaatasin filmi juba ammu, seega väga täpselt enam ei mäleta, mis see sisu oli. mis mulle filmist meelde jäi, oli soundtrack. Pole näinud veel ühtegi matemaatikafilmi drum ´n base taustaga. Lisaks mäletan seda, et tegelikult käis peamine trall φ ja kuldlõike ümber. Tüüp otsis mingite lotonumbrite või millegi sarnase seoseid. Üldiselt oli päris palju igasugu põnevaid seoseid välja toodud, mis mind ennast küll peale vaatamist natukeseks ajaks kuldlõiget pani uurima. Kuldlõiget on päris palju igal pool kasutatud. Isegi Da Vinci kood oli natuke kuldlõikega seotud. Da Vinci kasutas seda mitmete oma maalide puhul. Aga mis ma ikka palju räägin. Proovige kuidagi hankida, kuigi see saab raske olema ja vaadake ära. Väike treiler ka enne vaatamist:

Siinkohal ka tervitused Siimule Austrias või Taanis ( kus iganes ta hetkel viibib), kes mulle tegelikult seda filmi tutvustas.

La habitación de Fermat

Üks päris hea matemaatika film (millest arvatavasti paljud kuulnudki pole) on “Fermat`s room”. Ise nägin hispaaniakeelset varianti, inglisekeelsete subtiitritega. Siin filmis on võib olla kõige sügavam matemaatikakäsitlus, mida ma näinud olen. Kasutatakse mitmeid tuntud matemaatikute nimesid ja keskne teema käib Goldbachi hüpoteesi ümber. Film leiab üpris põneva ja ootamatu lõpu.

Kui kellelgi on võimalik see film mingil moel hankida, soovitan kindlasti ära vaadata.

Matemaatika filmides – “Beautiful mind”

Blogi sissejuhatusena ei tahaks hakata kohe pihta selle tõsise matemaatikaga. Muidu jääbki mulje, et lubadused on suured, aga välja kukub ikka nagu alati. Hakkame jälle sellest 5000 aasta vanusest matemaatikast peale, aga mis tänapäeval tehakse, sellest ei räägi.  Proovime minna teistpidi ja hakata ajateljel liikuma tänapäevast minevikku.

Esmase teema valisingi matemaatika filmikunstis. Kui palju tuleb teil meelde filme, kus matemaatika on kesksel kohal. Mulle tuleb kohe pähe John Nash ja tema imeline mõistus.

Peaosas on Russell Crowe, kes mängib 60ndatel tegutsevat suurepärase mõistusega matemaatikut John Nashi. Temasse armub imekaunis Alicia ( Jennifer Connelly) , kes siis Nashi uskudes püüab teda terveks ravida. Film on iseenesest hästi tehtud, pakub südamlikke momente ja kui mõni tüdruk vaja ära võluda, võite selle videolaenutusest võtta. Asi, millega Nash kuulsaks saab, on Governin Dynamicsi ( mõni majandusteadlane võiks siinkohal mulle eestikeelse väljendi pakkuda) avastamisega.  Lihtsalt lahti seletatuna tähendab see turumajanduse isa Adam Smithi väite ümberlükkamist.

Adam Smith

Adam Smith väiteis, et parim tulemus sünnib siis, kui iga grupi liige teeb seda, mis on kasulik talle. Nash ütles, et parim tulemus  sünnib siis, kui iga liige teeb seda, mis on kasulik talle  JA GRUPILE. Võite selle üle mõelda näiteks spordivõistlusi jälgides. eriti meeskonnaalasid nagu korvpall, jäähoki ja jalgpall.  Kellele asi segaseks jäi, saab natuke parema illustratsiooni filmist.

Kui asi huvitab, leidsin veel ühe inglisekeelse blogi:

Blog

Nii palju siis sellest filmist. Järgmine kord siis Goldbachi hüpoteesist ja Ferma ruumist.