KUIDAS MATET ÕPPIDA?

Matemaatika on läbi aegade olnud üks suuremaid valulapsi. Mitu sada aastat on uuritud ka põhjusi, kuid tegelikult ühtne vastus veel puudub. siiski on jõutud mitmetes konkreetsetes teemades päris huvitavate tulemusteni.  Nõustun, et matemaatika õppimine pole sugugi kerge ja ei saa kunagi olemagi. Kuid mis on kerge? Tuues paralleele spordist, siis profijalgpallurid ja hokimängijad tegelevad oma alaga vähemalt 8 tundi päevas. Professionaalseks matikuks ei saa samuti väiksema tööga. Heaks amatöörmatemaatikuks (nagu ma ise olen) saab ka kuskil 5-6 tunnise tööga päevas. Nagu jalgpallis, nii on matemaatikas olemas mõningad baasoskused, mis peavad olema treenitud automaatsuseni. Mitte ükski jalgpallur ei hakka palli lööma minnes mõtlema, et kuidas see nüüd käis: võtan kolm sammu hoogu, asetan tugijala palli kõrvale, 20 cm kaugusele, sihin palli keskele ja löön. Matemaatikas ei saa me samuti natuke edasijõudnumal tasemel mõelda, kui palju on või kuidas avaldub . Järgnevalt proovin siia lehele koguda mõned oskused, mida üks hea matemaatik peaks arendama ja kuidas seda arendada.

VABASTA ENDALE ÕPPIMISEKS AEGA – kohe tekib küsimus, et kui palju. Raske öelda. Kui tegu on mõne teoreetilise materjali õppimisega, siis kindlasti nii palju, et jõuaksid materjali rahulikult läbi lugeda/mõelda.  Vaadates ajalukku, on matemaatikudki väga erinevalt aja võtmisse suhtunud. Näiteks Jules Henri Poincarél (1854-1912) oli kindel tööeetika: kaks tundi matemaatikat hommikul, siis lasi ta päev otsa ajul selle probleemiga tegeleda ja õhtul pani kirja oma mõtisklused. Tema lootis välkideedele. Teine kuulus matemaatik Rene Descartes lesis näiteks poole päevani voodis ja mõtiskles omi matemaatilisi mõtteid. Nagu näha, ei saa aega määrata.

LIKVIDEERI SEGAVAD FAKTORID – mis need on või kuidas neid kindlaks teha? Kas muusika, televiisor, msn, facebook, RSSreader, mailiklient (Outlook) on segavad faktorid? Järgnev jutt on puhtalt mu enda kogemustest ja iga üks peaks need personaalselt lahti mõtestama. Kuulates ühe kursaõe ettekannet aja haldusest hakkasin ma tegelikult tajuma, mis on segavad faktorid. Minu jaoks on tegu segava faktoriga siis, kui see nõuab 10- 15 minuti jooksul vähemalt kolm korda tähelepanu. Testige seda, pange aeg paika ja vaadake.  Televiisor osutus kindlasti segavaks faktoriks, sest pildi pidev muutumine ja heli viisid mõtted õppimiselt/lugemiselt mujale. MSN osutus segavaks faktoriks, sest pidevalt ilmus sisselogimiseks aken, mis viis tähelepanu kõrvale ja olles busy hakatakse sinuga just siis kõige rohkem rääkima. samas võib tekkida kiusatus vaadata, kes sees on. Facebooki ma ei kasuta, aga kui orku lahti on, pidi suht pidevalt värskendama ja vaatama, kas midagi uut on lisatud. Muusika – mulle on see siis, kui ma pean tööst eemalduma, et vahetada lugu ja mängida winampi vms. Olen teinud hea playlisti vähemaks kaheks tunniks. hetkel on muusika pigem inspireeriv. RSS- voog. Ise ei kasuta, aga sõber rääkis, et klikkis neil uudistel pidevalt. Arvuti- kui kasutate tööks, ei ole see segav faktor. Kui tunnete aga vastupandamatut isu midagi klikkida, siis on. Nii, et mõelge. uskuge, mida vähem neid on seda vähem te väsite ja rohkem jõuate.

SEADKE ENDALE VÄIKESEID EESMÄRKE – Õppima asudes tuleb endale selgeks teha, et matemaatikat on parem õppida väiksemates doosides. Seda peaksid eriti need silmas pidama, kes ei ole harjunud matemaatilist teksti lugema. Kaks tundi päevas on palju tõhusam, kui 10 tundi ühel päeval nädalas. Te võite olla võimelised lugema kaks novelli ühel nädalavahetusel, et jõuda järgi kirjanduskursusele, kuid on peaaegu võimatu teha tasa kaks nädalat matemaatika materjali ühe nädalavahetusega. Oma blogisse olen püüdnud panna samuti lühikesi postitusi. Teemad on lühikesed, sageli ühe valemi või teoreemi tõestused. Ärge võtke endale eesmärgiks kohe terve suur peatükk selgeks saada. matemaatiline tekst on erinev ajaloost või bioloogiast.  Siin võime lugeda õhtuga 60 lehekülge ja kontrolltöö ära teha. matemaatilist teksti jõuan ma ise läbi töötada heal juhul 5 lehekülge päevas. Ärge võtke eesmärgiks kuupvõrrandi lahendamist, kus te selle käigus õpite selgeks ruutvõrrandi lahendamise, Horneri skeemi, tegurdamise ja kõik muud võtted. Õppige vähe, õppige järjepidevalt ja õppige hästi. Matemaatika on natuke erilisem teistest ainetest.

ÕPIKU LUGEMINE

Kuigi seda põhikoolis ja gümnaasiumis palju ei tehta, võib anda õpiku ja matemaatiliste raamatute lugemine suure tõuke ainest arusaamisel. Õpikut lugema asudes sirvige kõigepealt materjal korraks üle. Siis lugege tähelepanelikult, veendudes, et saate igast käigust aru. Enda kogemusest rääkides, siis alati pole võimalik 100% igast käigust aru saada. Olen neid ka vahele jätnud ja võtnud lihtsalt arvesse. Mõnikord on sama probleem või termin seletatud mõnes teises raamatus hoopis paremini lahti. Soovitatakse teha märkmeid. Kindlasti võib, kuigi vahepeal on ka hea lihtsalt teksti lugeda. Tähelepanu tasuks pöörata erinevatele võrrandite tuletamistele ja näidisprobleemidele. Hea oleks, kui suudaksite ise endale materjali lahti seletada ja küsimusi esitada. Kui jõudu ja tahtmist veel jagub, otsige loetud materjalile lisa.

MIDA TEHA TUNNIS ?

1. EELVAADE – Eelvaade on tähtis kuid mitte sugugi aega nõudev tegevus  sinu õppetöös. Enne tundi vaata põgusalt üle materjal, mida loengus käsitlema hakatakse. Sageli on seda raske teha, sest õpetajad ei räägi eriti palju järgmises tunnis toimuvast. Vaadake sel juhul eelnev materjal korraks üle. Mida vaadata üle? Lugege läbi pealkirjad, silmake definitsioone ja lugege läbi kokkuvõte. See peaks andma piisava arusaama toimuvast.
2. MÄRKMETE TEGEMINE – olge aktiivne tunnis, proovige märkmete tegemisega samal ajal kuulata. Proovige tunnist võtta nii palju kui võimalik. Mida tähele panna? Selgitused probleemi lahendamiseks, kuidas ühest sammust jõuda teiseni. proovige ette aimata järeldusi. Kui te kohe millestki aru ei saa, joonige näiteks vastav koht alla ja võite tunni lõpus õpetajalt või lektorilt küsida. Ärge jääge sinna kohta kinni, minge loenguga kaasa. vastasel juhul läheb ülejäänud osa teie jaoks lihtsalt raisku. Niipea kui võimalik, vaadake oma märkmed ja materjal üle. Kasutage märkmepaberit või lehe teist külge, et teha kokkuvõte materjalist – peamised valemid, teoreemid.